Mis on poleerimine?
Mehaanilises disainis on poleerimine tavaline detailide töötlusprotsess. See on eeltöötlusprotsess, näiteks lõikamine või lihvimine, et saavutada sile pind. Geomeetria täpsust, näiteks pinnatekstuuri (pinna karedus), mõõtmete täpsust, tasasust ja ümarust, saab parandada.
Üks on "fikseeritud abrasiivtöötlusmeetod", mille puhul metallile kinnitatakse kõva ja peen lihvketas, ja teine on "vaba abrasiivtöötlusmeetod", mille puhul abrasiivterad segatakse vedelikuga.
Fikseeritud lihvimisprotsessides kasutatakse metalliga liimitud abrasiivterasid, et poleerida komponendi pinnal olevaid eendeid. On olemas töötlemismeetodeid, nagu hoonimine ja superviimistlus, mida iseloomustab see, et poleerimisaeg on lühem kui vaba lihvimise meetodil.
Vaba abrasiivtöötlusmeetodi puhul segatakse abrasiivterad vedelikuga ning kasutatakse lihvimiseks ja poleerimiseks. Pinda kraapitakse, hoides detaili ülevalt ja alt ning veeretades pinnale suspensiooni (abrasiivterakesi sisaldav vedelik). On olemas töötlemismeetodeid, nagu lihvimine ja poleerimine, ning selle pinnaviimistlus on parem kui fikseeritud abrasiivtöötlusmeetoditel.
● Teritamine
● Elektropoleerimine
● Superviimistlus
● Lihvimine
● Vedel poleerimine
● Vibratsioonpoleerimine
Samamoodi on olemas ultraheli poleerimine, mille põhimõte sarnaneb trummelpoleerimise põhimõttega. Toorik asetatakse abrasiivsuspensiooni ja seejärel ultraheliväljale ning abrasiiv lihvitakse ja poleeritakse tooriku pinnal ultraheli võnkumise abil. Ultraheli töötlemisjõud on väike ega põhjusta tooriku deformatsiooni. Lisaks saab seda kombineerida ka keemiliste meetoditega.
